Head lugejad,
Kohe on täitumas minu teine aasta Tallinnas. Olen selle aja jooksul tohutult saanud uusi õpetlike kogemusi, väljakutseid, kohtunud uute inimestega ja mis peamine, ma olen saanud fokuseerida kogu oma energia ja südame jalgpallile.
Tallinna Kalevi klubi, meeskond, klubi juhtkond, terve kogukond, fännid, toetajad, poolehoidjad ja kõik, kes suuremal või vähemal määral on klubi tegemistega kursis, siis teavad, et päev-päeval on klubi arenemas üha kõrgemale ja kaugel ei ole aeg, mida ma usun, et klubi suudab mängida ka kõrgetele kohtadele. Peale selle on klubi noortesüsteem väga võimas, koguni 1000 last treenib Kalevi särgis. Järelkasv on massiivne!
Kaks aastat, mis on Tallinnas möödunud, on mind karastanud, õpetanud ja andnud mulle tohutult tarkusi ja arendanud mind nii vaimselt, füüsiliselt, kui emotsionaalselt.
Olen saanud teha seda, mida armastan ülekõige, mida tehes tunnen end kõige paremini ja mis toob naeru suule.
Jalgpall, kui ka kõik muud meeskondlikud spordialad on tohutu väärtusega, mis annavad eluks niivõrd palju kogemusi kuna see ei ole lihtsalt sport, see on midagi palju suuremat.
Meeskondlikud spordialad arendavad sinus kõike- head suhtlemist- ja lävimist teistega, meeskondliku tööd, empaatiavõimet, üksteisemõistmist, distsipliini, tahtejõudu, eesmärke, eneskindlust, järjepidevust, sihikindlust jms., see loetelu on lõputu. See kõik on eluks vajalik!
See aasta on möödunud nagu Ameerika mäed-tõusude ja mõõnadega. Aasta keskpaigas hakkas mind vaevama kannaprobleem(plantaarfastsiit), millega olen võidelnud mitu kuud. Ma olen väga tänulik, et hetkel on minu ümber suurepärane arstide meeskond, ja lähedased, kes on mulle toeks ja kes aitavad mind sel paranemisteekonnal. Siinkohal lähevad tänusõnad; Mihkel Luik, Tauno Koovit, Leho Rips ja Tõnis Mandel.
Minu eesmärk on sellest probleemist täielikult vabaneda ning hetkeline paranemisprotsess on iga päevaga aina positiivsemas suunas. Olen samm-sammult tagasi Mount Everesti tippu!
Jalgpallihooaeg 2019 on kohe-kohe lõpusirgel ja viimased kolm mängu on jäänud. Mul on südamest kahju, et ei saa neil hetkedel meeskonnale kasulik olla. Sellised hetked on nii psühholoogiliselt, kui vaimselt väga keerulised. Seda on raske sõnadesse panna!
Olen alati olnud elujaatav ja uskunud, et kõikidest ebaõnnestumistes peitub samaväärse edu seeme, sel hetkel tuleb see enda jaoks selgeks teha/saada. Kõikide raskuste ületamiseks tuleb leida jõud neist üle olla.
Elu paneb meid teinekord proovile ja sellest raskusest võrsub tavaliselt midagi suuremat, kui oodatagi oskad.
Usun ,et tahtmine, mida toetab usk, ei tunne sellist sõna nagu 'võimatu'. Tean, et juba varsti olen tagasi jalgpalliväljakul, kuhu minu süda kuulub ning soovin täielikult oma potensiaali realiseerida, nihutada oma võimetepiire ja olla parim oma valdkonnas. Kõike, mida suudad ettekujutada, suudad ka saavutada.
''Unistustest võrsub tõelisus''
Videojäädvustus taastusraviarstil plasmasüstimisest;
Aitäh kõigile toetajatele, poolehoidjatele ja kõigile, kes on mulle olnud toeks keerulistemal hetkedel.
Teie,
Kevin Rääbis
